Sissejuhatus: igivana küsimus
Küsimuse üle, kas parem on elada rahulolevat või targalt elu, on vaieldud sajandeid. Kas sa oleksid pigem rahulolev siga, kes elab naudingut ja mugavust, või õnnetu Sokrates, kes elab tarkust ja teadmisi? See küsimus ei ole nii lihtne, kui võib tunduda, kuna mõlemal elustiilil on oma eelised ja puudused.
Lugu kahest filosoofiast
Rahuloleva sea ja õnnetu Sokratese vaheline vaidlus esindab kahte vastandlikku filosoofilist tõekspidamist: hedonismi ja stoitsismi. Hedonism on usk, et nauding ja õnn on elu lõppeesmärgid, samas kui stoitsism on usk, et tarkus ja voorus on ülimad eesmärgid. Filosoofid on nende kahe veendumuse üle vaielnud sajandeid ning mõlemal on oma tugevad ja nõrgad küljed.
Rahulolev siga: naudingu elu
Rahuloleva sea elu elamine tähendab eelkõige naudingu ja mugavuse otsimist. Seda elustiili iseloomustab toidule, joogile ja muudele naudingutele mõnulemine ning kõigest, mis tekitab ebamugavust või valu, vältimine. Rahulolev siga on õnnelik ja rahul, kuid nende õnn on üürike ja sõltub välistest teguritest.
Õnnetu Sokrates: tark elu
Õnnetu Sokratese elu elamine tähendab eelkõige tarkuse ja teadmiste poole püüdlemist. Seda elustiili iseloomustab enesedistsipliin, eneserefleksioon ja keskendumine isiklikule kasvule. Õnnetu Sokrates ei ole õnnelik traditsioonilises mõttes, vaid pigem leiab täiuse otsimisel tarkust ja enesetäiendamist.
Emotsionaalsete seisundite tähtsus
Nii rahuloleval sea kui ka õnnetul Sokratesel on erinevad emotsionaalsed seisundid. Rahulolev siga on hetkega õnnelik ja rahulolev, kuid nende õnn on üürike ja sõltub välistest teguritest. Õnnetu Sokrates seevastu ei pruugi olla hetkes õnnelik, vaid leiab täiustuse otsides tarkust ja isiklikku kasvu.
Hedonismi väärtus
Hedonismil on oma eelised. Naudingu poole püüdlemine ja valu vältimine võib viia nauditavama eluni. Rahulolev siga on hetkes õnnelik ja täidetud ning nende elu iseloomustab nauding ja mugavus. Elu lihtsate naudingute nautimine ja praeguses hetkes elamine on väärtus.
Hedonismi piirangud
Hedonismil on ka omad piirangud. Mõnu otsimine ennekõike võib viia pinnapealse ja täitmata eluni. Rahulolev siga võib olla hetkel õnnelik, kuid nende õnn on üürike ja sõltub välistest teguritest. Nad ei pruugi kunagi kogeda elu sügavamaid ja tähendusrikkamaid külgi, mis kaasnevad tarkuse ja isikliku kasvu otsimisega.
Tarkuse kulud
Targa elu ja isikliku kasvuga kaasnevad kulud. Õnnetu Sokrates ei pruugi olla õnnelik traditsioonilises mõttes ning nende elu võib iseloomustada võitlus ja enesedistsipliin. Tarkuse ja isikliku kasvu poole püüdlemine nõuab pingutust ja ohverdamist ning võib põhjustada pettumust ja rahulolematust.
Tarkuse eelised
Targa elu ja isikliku kasvuga elamisel on ka oma eelised. Õnnetu Sokrates leiab eneseteostuse püüdlustes tarkuse ja isikliku kasvu poole ning nende elu iseloomustab eesmärgi- ja tähendustunne. Nad võivad kogeda sügavamat, tähendusrikkamat õnne- ja rahulolutunnet kui rahulolev siga.
Ühiskonna roll meie valikutes
Valik, kas elada rahuloleva sea või õnnetu Sokratese elu, ei ole tehtud vaakumis. Ühiskond mängib rolli meie tõekspidamiste ja väärtuste kujundamisel ning meie valikuid mõjutavad meie ühiskonna kultuurinormid ja ootused. Ühiskondlik surve taotleda naudingut ja vältida valu võib raskendada targa elu ja isikliku kasvu valimist.
Järeldus: isiklik otsus
Valik, kas elada rahuloleva sea või õnnetu Sokratese elu, on isiklik. Mõlemal elustiilil on oma eelised ja puudused ning otsus taandub lõpuks individuaalsetele väärtustele ja tõekspidamistele. Kuigi hedonism võib hetkes kaasa tuua nauditavama elu, võib tarkuse ja isikliku kasvu otsimine viia pikemas perspektiivis sügavama, tähendusrikkama õnne- ja rahulolutundeni.
Viited ja lisalugemine
- Platoni "Vabariik".
- Marcus Aureliuse "Meditatsioonid".
- Friedrich Nietzsche "Teispool head ja kurja".
- Søren Kierkegaardi "Ärevuse kontseptsioon".
- Aristotelese "Nikomachose eetika".
